Entrum

Entrum

esmaspäev, 7. mai 2012

Lõpugala Eneliini silmade läbi

Algus oli paljulubav, hoidsime endale pöidlaid, olime üliheas tujus. Või vähemalt mina olin. Samamoodi olen pettunud selles, kuidas mõned inimesed olid riides, kuna siiski pidi riietus olema PIDULIK! Ja mis mind tõsiselt vihastas oli see, kuidas meeskonnad , kes ei võitnud ja külalised, kes tüdinesid, lihtsalt keset galat minema jalutasid, niipalju austust võiks ikka olla, et plaksutada vähemalt neile, kes saavutasid midagi enamat. Autasustamise ajal oli meie kõigi südames väike lootusekilluke. Kui juba lootus kustus, tuli silmanurka isegi pisar, kuid siiski ei ole ju võit kõige tähtsam, vaid osavõtt. See on tähtis, et me üldse seda projekti alustasime ja nii kaugele oleme jõudnud. Pettusin ka selles, et kokkuvõttes tunnustati nii väheseid projekte. Aga see on asi, millest ei ole enam mõtet mõelda, nüüd on tähtis ainult see, et me enda suurepärase projekti ellu viiksime. : )

The Gala through Eneliins' eyes


The start was very promising, we held  thumbs for us, we had a very good mood. Or at least i was. Similarly, I'm disappointed, how some people were dressed up, however, the clothing had to be FORMAL! And what really made me angry was, how teams, who didn't won and the guests, who got bored, just walked away in the middle of the gala. There could be at least so much respect, just to clap for those, who achieved something more.
We all had a small piece of hope in our hearts during the award giving. When the hope was already gone, a tear even came to the corner of the eye. But still the participation is more important than the winning. It's important, that we started our project and that we have come to this far. I also disappointed in that, how in sum-up so few projects were rewarded. But that's something about what no longer isn't any point to think about, because now is important, that we realize our project. : )

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar