well, well, hoiatan, et mu mälu on hea aga lühike, seega ei tea, kas kõik läheb päris täppi.
Meie kolmekesi ärkasime seitsme ajal ja alustasime söögitegemisega. Hommikuks olid võikud Lauri annetatud singiga ja Merriba juustuga ning pannkoogid megamagusa Bacula moosiga. Siiri Liiva ergutas meid ilusti ärkvele ning siis alustasime fotograafiaga. Maris Savik rääkis meile fotograafia ja nende aparaaduste tehnilisest poolest. Mulle oli palju uut, kuigi osalesin kursusel, mida juhendas väga tuntud fotograaf ja seal ma ei saanud veeranditki nii palju uut ja kasulikku teada kui Maris meile rääkis.
Kui mu mälu mind ei peta, siis tegimegi koomikseid. VÄGA huvitav oli teha neid. Käib see siis nii, et oli 13 kasti ühe paberi lehe peal ja lehti sama hulk ehk siis nii palju, kui meid oli. Ja siis valid ühe kasti ja joonistad mingi pildi, saadad edasi koos selle sama kirjutusvahendiga ning järgmine valib mingi teise kasti ja üritab samas stiilis ja teemas järgmist kasti joonistada. Jubelahedad tulid välja, üks oli selle kohta, kuidas meie laagri mõte tuli. See oli siis veidike teistsuguses võtmes.
Lõunasöök oli Eneliini suur lemmik tähestikusupp+ minu kardulad. Magustoiduks oli Eliise tehtud astelpajukissell+ kohupiim, mis oli imehea . Eliise oskab süüa teha.
Alustasime meie mosaiigiga ehk pildiga, mille kinkisime Tõrva noortekale. Värvisime kõik 9 lõuendit eri värvi, mitte suvaliselt, vaid vastandvärvid. Kahjuks mõni värv ei kuivanud õigest värvi ära, kuid lõpptulemus oli suurepäranee!! Siis saabus ka Veiko Belials luule töötuba tegema( sellest räägib Eliise ise ). Mul on niii kahju, et sain seal nii vähe olla. Meil oli väike valearvestus ja buss tahtis ära sõita juba 17.30. Tegelt oli ta kohal juba umbes veerand kuus.Sis kiirustasime ja närvasime ringi Eneliiniga ja utsitasime kõiki tagant. Ma väga kartsin, et bussijuht on mu peale kuri aga ei olnudki.
Soontagale jõudnud, hakkas juba tibutama. Me valisime kolmekesi telgile koha suure tamme all ja teistest kaugel, hiljem oli sellest palju kasu, sest umbes poole kolme ajal tuli meil tuju juttu ajada ja kõvasti naerda.
Ma suutsin kah oma telefoni hääletu peale jätta ja Jalmar Vabarna jõudis mulle juba 109 729 847 vastamata kõnet teha aga õnneks mul tuli pähe oma moobiltelefoni vaadata.
Lõkkega alustati ja umbes 20minuuti pärast olime valmis.
Mai tea, kas on mõtet üldse rääkida sellest, mis seal lõkke ääres toimus, sest minu sõnad ei anna seda mõõtu välja, mis seal tegelt aset leidis.
Minu hädiselt ebapiisavad kirjeldused 27.juuni 2012 aasta Zetode Soontagal esinemisest laagris Loomingu Õun oleksid siis sellised:
Olles potsatanud oma pehme taguotsaga pingikese peale, ei osanud ma arvata, missugust energiat need neli meesisikut kiirgavad meile selle õhtu jooksul & meile terveks ülejäänud eluks & kogu Soontagale & meie südameisse & meie laagrile & tervele maakerale & meie projektile & tervele universumile
Kui kaunid seto tsurad oma armsad suukesed lauluks avasid, tegid seda ka ülejäänud, küll aga imestusest, hiljem kaasalaulmiseks. Esimesena esitati munadeta(s.t pillideta) "Põdralaul". Suurest imestusest ei suutnudki minu väike peakene sõnu jälgida, hiljem sai ta sellega hakkama. Väikest maagiat lisas vihma minema laulmine. Hinge puges Jalmarikese vanavanaema, Anne Vabarna laul- nii kurvameelne ja kaunis. Mõne aja pärast saime muusika saatel ka jalakest kepsutada. Setokesed pajatasid lugusid ja rääkisid meiega juttu. Kõigi me südamed purustas see, kui saime aru, et nüüd ongi kõik, lõpp on sel kontsertil. Viimne lugu oli kõigile tuntud "Kergotamine" ja tants läks jälle valla ning Zetod vihma käest puu alla.
Märkimist mittevääriv materiaalne tasu oli neile karbike kohukesi ja präänikud ning väike tänukiri kah. Tubli Jalmar suutis oma telefoni autu alla lennutada, kuid veel tublim telefon jõudis omaniku kätte tagasi. Kahjuks, kuid paratamatult, pidid meie nüüdsed iidolid lahkuma jättes meie neiud (ja noormehed?) südantlõhestavalt eestlaste traditsioonide taaselustajaid ning kauneis rüüdeis müstilist keelt oskavaid laulu-ja pillimehi taga nutma.
Siinkohal siis see tagasihoidlik meenutus lõppeb. Selle aja jooksul minu sügav vaimustus seto kultuuri vastu süvenes veelgi ja sain täiustada oma plaane suve jaoks. Peale seda läksin telki puhkama, sest sain sel õhtul liiga palju. Aga ega kõht sellest aru saanud ning pidin ikkagi tagasi minema ja süüa tooma, põhiliselt siis Eneliinile, ta nälg ise: sõi oma 6 präänikut järjest ära. Läksin jalutama ja uurisin järgmise päeva matkarada. Jõudnud tagasi, hakkasime sildimängu mängima. Siikohal mainin ära, kes sea lsiis esindatud oli- hiljem hea lugeda. Batman, Sniff, Elton John, sõjaprintsess Xena, Justin Bieber, Jänku-Juss, gladiaator, Vello Orumets.
Meie kolmekesi olime ju niiiiiii väsinud, et hiljem telgis rääkisime veel tunnikene juttu. Eneliin võttis nõuks öösel hästi palju laiata ja teistel seljas elada, nii et hommikuks oli ta end Eliise magamismati peale parkinud. Öö jooksul oli minu poolelt telgikate ära tulnud ja mul oli hästi külm. Meie kella viiene matk jäi ära, sest (õnneks!?) sadas ja saime veidi veel magada. Ärkasime umbes kell kaheksa. Pildid lisanduvad ning Eliise jätkab kolmanda päevaga.
Zetode kontserdi pildid: www.maris.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar