heihei!!läksin kolmapäeval Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Suutsin end jälle ära kaotada, kuid leidsin õnneks õige koha üles. Läksim kogemata valesse majja ja koputasin valele uksele. Sekretär lasi mind pärast ootamist rektori juurde. Maru imelik suur suuur suuuur laud oli. Nii et kui ma andsin talle oma brošüüri, viskasin selle temale, aga ta pidi ka veel ennast kõvasti sirutama. Ta tundus tore ja ütles, et kindlasti saavad kuidagi aidata. Hea! Meie idee tutvustamine oli palju lihtsam, ei kokutanudki eriti. Mulle meeldib, kui inimesed naeratavad hüvastijätuks, jätab nii hea tunde sisse. Isegi kui ei oleks läinud hästi, oleks see naeratus kõik päästnud!!
Küsisin ka kunstitarvete kohta, ütles sekretärile, et saadaks mind majandusjuhataja juurde aga tai võtnud vastu. saatis mis lattu, mis oli kinni, sest see inimene oli koolitusel. helistasin siis majandusjuhatajale ( nr oli ukse peal ). tundus natsa kõrk inimene olevat, noh, et ma natuke veits vaikselt rääkisin ka ja ega ma just selge sõnaga ei öelnud kah, mis tahan. Aga kui ta tuli kohale, aitas mind ilusti. Vähemalt sai käidud ja saadan nii pea kui võimalik, kirja ka sinna!!! :):)
See nädal on küll palju kahtlusi olnud ja moti-puudust, kuid kui mõelda lõpptulemusele, on kõik seda väärt ja kui poleks langusi, poleks ka tõuse!!
Tahan kiita ka oma tublisid naiskonnakaaslasi. Eneliin Jürise, aitäh, et oled end kokku võtnud ja püüad rohkem. Me tõesti hindame seda!! Tänud ka fotograafia õpituppa juhendajate leidmise eest!

Eliise Nurmetu, aitäh, et oled leidnud aega kooli, arvestuste, näiteringi ja luuleraamatute lugemise kõrvalt tegeleda ka meie blogi ilustamise ja täiendamisega.
***
hei!hei!
Wednesday i went to Tartu Higher ArtSchool. I was able to lose myself again, but happily i found the right place. Accidentally i went into the wrong house and knocked on the wrong door. Secretary let me to see the chancellor after waiting there. Very strange and really huge table was there. So when i gave him my brochure, i had to throw it to him, but he still had to stretch himself a lot to get the paper. He seemed nice ja said to me, that they certainly can help us. Good! Introducing our project was easy, i didn't stammer at all. I like, when people smile for the good-bye, it leaves so good feeling inside. Evein if it wouldn't go so well, than this smile would have saved everything!! I asked ahim bout the art supply, he told secretary to send me to the financial manager, but he didn't anwser. Then i was sent into the warehouse, which was closed. Then i called to the financial manager(number was on the door). Manager seemed to be a bit imperious, well, i talked a bit quiet and didn't say clearly out what i want, too. But when he came over, helped me gladly. At least i went there and as soon as possible i sent an email to them!!! :) :)
This week has been so much doubts and lack of motivation, but when to consider about the end result, then everything is worth that and if there wouldn't be no falls, there would be no rises!!
I'd like to praise my mettlesome woman-team-mates. Thank you Eneliin Jürise for pulling yourself together and trying to make more. We really appreciate it!! And thank you for finding the photographers into the photography workshop.
Eliise Nurmetu, thanks, that you have found some time in school, studing, acting, poetry, in addition to deal with illustration and upgradingg our blog.







