... mis täidavad sind väga erilise tundega, mille kirjeldamiseks justkui sõnu polekski. Kasvõi see, et kolmapäeval tulid emme-issi Tartu koos kiisuga ja kui nad mu maha panid korteri lähedal, siis issi vilgutas tuledega. Pole üldse midagi märkimisväärset, aga see nii soojendas südant. Raske kirjeldada ja aru saada, kui sa pole mina. Aga kõik on selliseid pisikesi õnnehetkeid kogenud.
Täna helistasin Sõpruse puuiesteele, aga öeldi, et neid on liiga palju ja nad põhimõtteliselt akustilisi kontserte ei anna. See tunne, kui kogu õhk su kopsudest tuleks nagu suure survena sinust välja. See on see sama tunne, mis mind siis valdab, kui ma kellelegi tähtsale helistan. Millest oleneb midagi. Aga pärast on kuradima hea tunne, sest sul on see tehtud ja sa oled selle veidra tunde ületanud oma julgusega.
Zetod ei võtnud vastu algul. Ja siis helistas Jalmar Vabarna mulle tagasi. O jumal, mis paanika, mai julenudki kohe vastu võtta. Otsisin oma konspekti. Kartsin juba, et paneb ära. Õnneks võtsin end kokku. Aga ta oli hästi sõbralik ja tegi kõik palju kergemaks. Kokutasin ka natsa. Palus kirja saata. Ütles, et ehk vastab juba homme! Saatsin kah, kohe :D.
Enne kõne lõppu saabus see õnnehetk. See, et ma ütlesin aitäh ja ta ütles tsau. ta ütles tsau! nii nunsik!!!
Eliise entsüklopeedias oleks sellele kõigele sellised vasted: energialaks, õnnejunn olema, lendama, see-teadmine-et-kõik-läheb-just-nii-nagu-ette kujutame
sest läheb kah
***
Translation:
Those little moments...
... that fulfill you with a very special feeling. There are no words to describe it. This moment ehan on Wednesday my mommy and daddy came to Tartu with kitty and when they had given me a ride, daddy blinked the car lights. It's no big deal but it made me feel so good. It is hard to describe and understand whenyou are not me.But i believe everyone has experienced those little happy moments.
Today I called to Sõpruse puiestee but I was told that there are too many of them and they do not give acoustic concerts. That feeling as if all the oxygen comes out from your lungs with great pressure. It is the same feelingwhen I call to someone important. something depends on it. But in the end it's the best feeling ever because you did it and you conquered this weirdfeeling with you courage.
At first Zetod did not take the phone. And then Jalmar Vabarna called me back. Oh God, I panickedand I couldn't takethe phone. I was looking for my conspectu. I thought maybe he hungs up. But eventually I pulled myself together. He was very friendly and made things easier fot me. I struggled a bit. He asked me to send and e-mail. He said maybe he aswers tomorrow! I sent the letter right away :D
Before the end of the call the moment of happyness came. That I said Thank You and he said Bye (Tsau). So cute!!!
If there was and encyclopedia of Eliise this moment would be described with these words:enery overdose, over the moon, Flying, knowing-that-everything-will-be-just-the-way-we-planned
'cause it will
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar