Entrum

Entrum

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Kui Eliise on õnnelik!

Teeme siis veits juttu kah! : ) Kuna meie meeskond(Helena ja Eneliin) on mu lemmikuim ning parim, siis on meil edusamme tehtud ja veel hulgal moel, mis mind eriti õnnelikuks teeb. Kui mõelda seda, et enne 6. jaanuari olime me ikka nullpunktis, siis oleme me kindlalt poolel teel juba lõpuni. Ma arvan või olen liiga optimistlik, kuid ma olen sellega rahul. Igastahes, kuna leppisime kokku, et igaüks peab helistama 4 turismimajale, et teha kokkulepet, siis mina alustasin oma ülesannet esmaspäeval. Oiblää, võtsin siis end oma ainukese suure vahetunni ajal kokku ning hoidsin hinge kinni, kuid see ei tulnud kasuks. Telefon kutsub, mees võtab vastu, tervitan, küsin küsimuse ja hakkan kokutama: Mina olen Eliise Nurmetu ja olen projekti "Young and Able" üks asu-asutajates, see on loodud Eesti Energia noor-noorte-prog-arenguprogrammi ENTRUM raames. Mark. Jube mark. Aga see  mees oli täiega tore, väga positiivne, teadsin kohe, et saab asja - rääkisime - optimistlikult - ning lõpetasin kõne nii, et ma lihtsalt karjusin, kuna ma olin nii õnnelik, et kas või lenda õhku. Ma olin õnnelik - that man made my day. Kui teistel päevadel helistasin teistele puhkemajadele, siis võtsid vastu naised - nad küll ei tundunud, et sealt nüüd saab asja - ei jätnud head tunnet, ütlesid, et saatke meil, aga kõige haigem oligi see, et me ennist olime neile saatnud ja nüüd siis uuesti. Aga annan andeks. Nad on ka inimesed. Igastahes, jube lahe on see, et  Helena sai  meile väga potentsiaalse muusiku sinna esinema - üli lahe.
Ma nii juba ootan seda laagrit, see peab selline üli chill tulema, minu happy time camp. Haha. Mõnus.

***
When Eliise Is Happy!

Let's talk a bit! While my crew (Helena and Eneliin) are my favourite and the best, we have done some improvements and in many ways, which makes me extra happy. To think about, that before 6th January we were in the zero point, then now we are almost in the half way to the end.I think or i'm just too optimistic, but i'm content with it. Anyway, we make a bargain that everyone has to call at least to 4 tourism house, to make a deal, than i started my duty on Monday. Oh my God, i took my self together in the lunch break and held my breath, but it didn't get benefit from it. 
Telephone was calling, a man answered, i greeted him, asked my question and began to stutter: My name is Eliise Nurmetu and i'm a one of the fou-founders of the project "Young and Able". This is initiated by Eesti Energia yo-youth en-enterprising development program Entrum. Very embarrassing. But that man was really nice, positive, i knew it that it's going to be good - we talked - optimistically - and when i had ended the call i screamed and i was so so happy, that i could fly. I was happy - that made my day. But in the other days when i make the calls to tourism houses, i did't feel good about that - those people didn't left me good feeling, they said that i should send an email, but the weirdest thing is that we already had sent an email to them an now we have to do it again. But i'll forgive them. They are humans, too. Anyway, very cool is that Helena got a very potential musician to perform in the camp - extremely cool.
I want that day so badly when the camp takes place, it has to be very chill and my happy time camp. hhaha. Sweet.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar